Asusin 2021. aastal õppima EMK Teoloogilisse Seminari, sest …. sest ma tundsin, et nüüd on õige aeg. Olin seda Jumala kutse enda sees aastast aastasse edasi lükanud, kuni korraga tundsin rahu enda sees – nüüd olen selleks valmis.
Oma igapäeva elus ma puutun kokku päris palju mittekristlastega. Seega tundsin vajadust oma teoloogilisi teadmisi täiendada, et nendega suheldes olla osavam Kristuse kaitsja ja targemalt vastata nende küsimustele.
Ma sündisin tavalisse nõukogude perekonda: mu isa oli insener, ema muusikaõpetaja. Me ei rääkinud kodus Jumalast. Esimest korda kuulsin Jumalast vanaema käest, kui läksin talle suvevaheajal külla.
Ma olin umbes 16-aastane, kui Jumal kõnetas mind. See sündis üsnagi kärarikkal noorteteenistusel metodisti kirikus. Misjärel meid kõiki kutsuti ühte kodugruppi palveosadusele.
Minu elu vajas muutusi. Elasin vales, ennast hävitavas, patuses eluviisis: jõin palju alkoholi, vihkasin ennast ja teisi, olin negatiivne inimene.
Hakkasin keskkooli ajal aktiivsemalt koguduses tegutsema ning minus kasvas igatsus koguduse elu edendada.
Olles lõpetanud õpingud Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises Seminaris, mõistan ma, kui oluline on õppida teoloogiat.
Minu teenimises Jumalariigi töös tuli hetk, kus tundsin, et tahan sügavamalt ja süstemaatilisemalt uurida Piiblit ja ka muud kristlase eluga seonduvat.