Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilisel Seminaril (EMKTS) on kaasahaarav ja põhjalik ajalugu, mis ulatub üle 30 aasta – alates nägemusest Nõukogude okupatsiooni ajal kuni tänapäevase rollini olulise teoloogilise õppeasutusena Balti regioonis.
I. Nägemuse kujunemine ja rajamise aastad (enne 1994 kuni 1994)
EMKTS-i juured ulatuvad Nõukogude-aegsesse Eestisse, kus teoloogiline haridus oli keelatud ja juurdepääs kristlikule kirjandusele rangelt piiratud. Sellest hoolimata kandis selline juht nagu Olav Pärnamets, kellel puudus võimalus formaalseks teoloogiliseks hariduseks, sügavat veendumust, et Eesti Metodisti Kirik vajab omaenda seminari. See vajadusest ja vankumatust usust kantud püüdlus viis lõpuks EMKTS-i asutamiseni.
Pärast kommunismi kokkuvarisemist ja Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal hakkas see unistus kuju võtma. Oluliseks pöördepunktiks sai hetk, kui Dr. H. Eddie Fox, Maailma Metodisti Nõukogu evangelismidirektor, saatis Eestisse Wes ja Joy Griffini – mõlemad Asbury Teoloogilise Seminari lõpetajad –, et aidata kohalikel metodistidel seminari rajada. Dr. Fox jäi BMTS-i nõukogu liikmeks kuni oma surmani 28. juulil 2021.
Teine oluline isik oli Andrus Norak, kes lõpetas Asbury seminaris jumalakandidaadi kraadi 1994. aasta kevadel. Naastes samal suvel Eestisse, aitas ta koostada seminari põhikirja ja õppekava ning sai hiljem selle esimeseks rektoriks.
Toetus saabus kiiresti läbi kümneaastase koostöölepingu Asbury Metodisti Kirikuga Tulsast, Oklahomast, mis toetas BMTS-i rahaliselt, sealhulgas palkade ja infrastruktuuri arendamise kaudu.
EMKTS asutati ametlikult 1994. aasta augustis, esimeste tundidega metodisti laagripaigas Aa külas (Gideoni laager). Õppekavas oli algusest peale nii nelja-aastane teoloogia bakalaureusekava kui ka üheaastane praktilise teoloogia tunnistusprogramm. Esimeste õppejõudude hulka kuulusid Dr. Chuck Killian, Kersti Raudsepp ja Margit Sepp. Wes Griffin töötas õppedekaanina kuni 1995. aasta lõpuni.
II. Apteegi tänava kogemus ja esmane kasv (1994–1999)
1994. aasta septembris algasid regulaarsed õpingud kitsastes ruumides Apteegi tänaval Tallinna vanalinnas. Tingimused olid kaugel ideaalist: üks ülerahvastatud klassiruum, improvisatsiooniline söögikorraldus ja “luuavarii” suurune raamatukogu. Bürooruumid olid jagatud kitsasteks vaheseintega boksideks.
Vaatamata füüsilistele piirangutele olid need algusaastad täidetud sooja õhkkonna, ühtsuse ja vaimuliku sügavusega. Paljud tudengid olid küpsed kristlased ja ilmikvaimulikud, kellest mõned olid aastakümneid elanud usulise surve all. Nende hulka kuulusid näiteks Anne Saluraid (praegune Uue Testamendi õppejõud) ja Rein Laaneser (haridustehnoloog).
EMKTS oli mitmekeelne ja oikumeeniline algusest peale. Õppetöö toimus eesti, vene ja inglise keeles sünkroontõlke abil, mille jaoks Asbury kirik oli annetanud tehnikat. Tudengeid tuli luterlikest, baptistlikest, nelipühi-, õigeusu- ja katoliku taustaga kogudustest, luues elava, nelipühapäeva-laadse õpikeskkonna.
Alguses õppemaksu ei olnud. Kõik kulud – toit, transport ja elamine – kaeti toetajate poolt. 1997. aastal kehtestati tagasihoidlik õppemaks, mida suurendati järk-järgult vastavalt Eesti majanduse arengule. Tänaseks katab BMTS-i eelarvest ligikaudu kolmandiku kodumaine tulu, ülejäänu tuleb rahvusvahelistest toetustest.
Selle perioodi tähtsündmused:
- Üllas Tankler määratakse ajutiseks õppedekaaniks (1995)
- Mark Nelson liitub õppejõududega (1996)
- Kersti Raudsepp saab õppedekaaniks (1996)
- BMTS saab riikliku akrediteeringu kui eraõppeasutus (1998)
- Lii Lilleoja saab dekaaniks (1998)
- Esimene lõpuaktus toimub pooleliolevas Balti Misjonikeskuses (1998), lõpetajaid 19
III. Laienemine Narva tänaval ja programmide arendamine (2000–2012)
Jaanuaris 2000 kolis BMTS uude Balti Misjonikeskuse hoonesse Narva mnt 51. See tähistas suurt hüpet ruumide kvaliteedis: uued klassiruumid, raamatukogu, ühiselamud, söökla ja professionaalsed tõlkekabiinid.
Selle perioodi olulised arengud:
- Kaugõppeprogramm (2000): Õppurid said osaleda kolmes intensiivses sessioonis aastas, sobitades õpingud täiskohaga tööga.
- Inglise keel ametlikuks õppekeeleks (2002): Tudengid Lätist, Leedust, Soomest ja Brasiiliast said kuulata eestikeelseid loenguid sünkroontõlke abil.
- Misjon töös soome-ugri rahvaste seas (alates 2002): BMTS alustas pikaajalist tööd Siberi põlisrahvaste seas. 2009. aastal lõpetas Nadežda Popova esimese komina protestantliku teoloogilise seminari.
- Modulaarõpe (2006): Kuuenda nädalavahetuse sessioonid said populaarseimaks õppimisviisiks kohalikule tudengile.
Juhtkonnas toimusid muutused: Andrus Norak astus tagasi 2007. aastal, Lii Lilleoja sai ajutiseks rektoriks, Dr. Meeli Tankler alustas rektorina 2009. aastal. Rakendati strateegiline arengukava aastateks 2010–2013. Seminar liitus e-õppe konsortsiumiga 2011. aastal ja alustas vaimulike täiendkoolitustega 2012. aastal.
IV. Kaasajastamine, partnerlussuhted ja konsolideerumine (2013–2023)
BMTS jätkas arengut kaasaegseks, rahvusvaheliselt seotud õppeasutuseks.
- Õppekava reform (2013–2016): Rakendati uus kolmeaastane õppekava „Teoloogia ja misjon”, lähtudes piirkondlikest vajadustest.
- Strateegilised partnerlused: Allkirjastati koostöölepped Asbury Teoloogilise Seminari, Päästearmee ja erinevate nelipühi organisatsioonidega. 2014. aastal liituti Euroopa Teoloogilise Hariduse Nõukoguga (ECTE).
- 2018. aastal sai rektoriks Dr. Külli Tõniste
- 2019. aastal tähistati 25. aastapäeva
- Koguduse rajamise konverents (2020): Koos Asburyga korraldatud üritus, mis peegeldas seminari misjonilist fookust
- Erasmus+ harta (2022): Võimaldas tudengite ja õppejõudude vahetust, esimene partnerkülastus Belgiast toimus 2023. aastal
Tehnoloogiline areng hõlmas täismahus hübriidklassi loomist 2021. aastal, mis võimaldas sujuvat kombineeritud õpetust nii kohapeal kui ka veebis.
Rahastus ja stipendiumid:
EMKTS hakkas saama toetusi UMC Kesk-Konverentsi Teoloogilise Hariduse Fondist (CCTEF), mis moodustab ~15% aastasest eelarvest. 2022. aastal annetas Holstoni Fond 100 000 dollarit ning loodi sõjaaegne stipendiumifond ümberasustatud tudengite toetamiseks.
V. Hiljutised arengud (2023–tänapäev)
2023. aasta juulis Eesti Metodisti Kirik lahkus ametlikult Ülemaailmsest Metodisti Kirikust. Robert Tšerenkov määrati nõukogu esimeheks. Rektor dr Külli Tõniste suundus akadeemilisele puhkusele ja Taavi Hollman töötas ajutise rektorina.
2024. aastal määrati rektoriks Dr. Laur Lilleoja. Tema algatusel algas uus arengustrateegia, mille osad olid:
- Koostöölepingud Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminariga ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudiga
- 7-aastane täisriiklik akrediteering 2024. aasta veebruaris
- Ettevalmistused mikrokraadiprogrammide käivitamiseks 2025. aasta sügisel ja magistriõppekava 2026. aasta sügisel
- Erasmus+ liikuvuse suurendamine ja täiendõppe laiendamine
VI. Pärand ja mõju
2025. aastaks on EMKTS-il 297 vilistlast enam kui 30 riigist, kellest 78% tegutseb aktiivselt kristlikus teenimistöös. Seminar on saanud teoloogilise koolituse majakaks Baltikumis, koolitades juhte kogudustele, misjonile ja ühiskondlikule teenimisele üle Euroopa ja kaugemalgi.
Seminar seisab tänapäeval elava tunnistusena Jumala ustavusest – kujundatud visionääride ohvrite kaudu, toetatud palvete ja rahvusvahelise abiga ning pühendunud jätkuvale teenimisvalmis juhtide varustamisele Kiriku ja maailma heaks.
“Ma õpetan sind ja juhin sind teed mööda, mida sa pead käima; ma annan sulle nõu ja hoian oma silma su peal.”
(Psalm 32:8)
