EMK Teoloogilise Seminari põhikiri, vastu võetud 6. juulil 1994, täiendatud EMK Aastakonverentsil 14. juunil 2008.
I. ÜLDSÄTTED
§1. Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar (edaspidi - seminar) on rakenduslikku kõrgharidust andev erakool.
§2. Seminari omanik on Eesti Metodisti Kirik (EMK), mittetulundusühingu registrikood 80196661. EMK on ühinenud Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari (registrikood 01800659) õigusjärglane.
§3. Seminar on EMK struktuuriüksus (tööorgan) koos sellest tulenevate õigustega. Seminaril on oma pangaarve, pitsat ja atribuutika.
§4. Seminari aadress on Narva mnt. 51, Tallinn.
§5. Seminar juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest jt. õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. Põhikiri vaadatakse eestseisuse poolt üle igal aastal.
§6. Eesti Metodisti Kiriku pädevusse kuulub:
1) seminari tegevuseks õiguslike, majanduslike, organisatsiooniliste ja muude tagatiste loomine;
2) seminari tegevuse alustamine ja lõpetamine;
3) seminari põhikirja ning selles tehtud muudatuste ja täienduste kinnitamine;
4) seminari aastaeelarve ning tulude ja kulude aruande kinnitamine;
5) seminari rektori ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine;
6) seminari eestseisuse kinnitamine;
7) seminari tegevuse kontrollimine ja lahkhelide lahendamine eestseisuse ning rektori nõukogu töös.
II. TEGEVUSE EESMÄRGID
§7. Seminari põhieesmärgiks on anda kõrgemat usuteaduslikku haridust; valmistada ette metodisti kirikule vaimulikke ja kutsetöötajaid mitmesugustes kristlikes töövaldkondades, nagu misjoni- ja evangelisatsioonitöö, pühapäevakooli-, noorsoo- ja diakooniatöö, hingehoiu- ja klassitöö; korraldada täienduskoolitust ja mitmesuguseid kursusi, pidades silmas kiriku vaimuliku töö vajadusi.
§8. Seminar võimaldab õppimist:
1) üheaastasel kursusel, mis annab praktilise teoloogilise algõppe;
2) nelja-aastasel kursusel, mis annab süvendatud teoloogilise väljaõppe.
§9. 1) Teoloogilise kõrghariduse annab nelja-aastane õppekava, mille täitmise korral saab üliõpilane diplomi.
2) Üheaastase kursuse lõpetaja saab teoloogilise põhihariduse ning sellele vastava tunnistuse.
§10. Seminar võib oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks luua vajalikke osakondi, filiaale ning muid allüksusi. Allüksuse põhikirja kinnitab EMK seminari eestseisuse ettepanekul.
III. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED
§11. Õppetöö põhikeel on eesti keel, õppekeelena võib kasutada ka vene ja
inglise keelt.
§12. Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on eestseisuse poolt kinnitatud EMK Teoloogilise Seminari õppekava ja õppekorralduseeskiri.
§13. Eestseisuse, õppejõudude haldus- ja abipersonali töösuhted reguleeritakse EV kehtiva töölepingu seadusega.
§14. Üliõpilastel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaja jooksul - talvel ja kevadel.
IV. ÜLIÕPILASTE VASTUVÕTMISE, VÄLJAARVAMISE JA SEMINARI LÕPETAMISE KORD
§15. Seminar on mõeldud eeskätt metodisti kiriku vähemalt keskharidust omavatele liikmetele. Üheaastasele põhikursusele võidakse erandkorras võtta ka keskhariduseta isikuid.
§16. Vastuvõtu eeskirjad ning õppekavad avaldatakse igaaastaselt seminari väljaandes “Teatmik sisseastujale”.
§17. 1) Üliõpilaseks võetakse vastu rektori nõukogu poolt kehtestatud eeskirjade alusel.
2) Õppenõukogu otsuse põhjal on õigus vastu võtta vabakuulajaid.
§18. Eksmatrikuleerimine võib toimuda:
1) üliõpilase omal soovil
2) rektorinõukogu algatusel
3) seoses teise kõrgkooli siirdumise või seminari lõpetamisega
§19. Üliõpilase eksmatrikuleerimine omal soovil toimub rektorile esitatava avalduse alusel.
§20. Eksmatrikuleerimine õppenõukogu algatusel toimub järgmistel põhjustel:
1) üliõpilase edasijõudmatus õppetöös
2) üliõpilase mitteregistreerumine järgmiseks semestriks
3) üliõpilasele sobimatu käitumine
§21. Üliõpilasel on õigus läbida nelja-aastane õppekava ettenähtust lühema või pikema aja, kuid mitte kauem kui kaheksa aasta jooksul.
§22. 1) Seminari lõpetamiseks peab üliõpilane täitma kõik õppekavas kehtestatud nõuded ning maksekohustused seminari ees;
2) Koos diplomiga antakse lõpetajale õpitud aineid, nende mahtu ja hindeid kajastav akadeemiline õiend.
V. ÜLIÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§23. Üliõpilastel on õigus:
1) kasutada õppetööks seminari õppekirjandust, inventari ja ruume;
2) valida oma esindaja üliõpilaskonna esindusorganeisse;
3) üliõpilaskonna ühe volitatud esindajana kaudu esitada õppenõukogule üliõpilaste ettepanekuid ja kaebusi ning olla esitatud ettepanekute arutamise juures;
4) taotleda rektori nõukogult toetust, abiraha ja muid materiaalseid soodustusi;
5) taotleda rektorinõukogult akadeemilist puhkust.
§24. Üliõpilased on kohustatud:
1) täitma:
a) õppekorralduseeskirjas esitatud nõudeid;
b) eestseisuse, rektori ning dekaani käskkirju ja korraldusi;
2) osalema loengutel, millele nad on registreerunud ja sooritama eksamid ning arvestused ettenähtud tähtajaks;
3) õigeaegselt tasuma õppemaksu.
4) Üliõpilase ja seminari vahel sõlmitakse leping, kus on fikseeritud Seminari kohustus anda üliõpilasele õppekavale vastavat haridust ning üliõpilase kohustus järgida Seminari õigusakte ja maksta õppemaksu. Leping sõlmitakse hiljemalt 10 päeva enne esimese õppemaksu tasumise tähtaega. Lepingu kohustuslik lisa on õppekava.
VI. JUHTIMISORGANID, NENDE PÄDEVUS JA MOODUSTAMISE KORD
§25. Seminari juhivad eestseisus ja rektor
Seminari eestseisus
§26. Eestseisus on seminari kõrgeim kollegiaalne juhtimisorgan.
§27. Eestseisuse liikmed valib EMK Kirikuvalitsus ja esitab kinnitamiseks EMK aastakonverentsile.
§28. Eestseisus:
1) koostab ja esitab omanikule seminari pikaajalise arengukava;
2) kinnitab igal aastal rektori nõukogu poolt koostatud seminari eelarve;
3) kehtestab stipendiumide määrad;
4) asutab seminari vahendite arvel eristipendiume;
5) koostab ja esitab EMK-le kinnitamiseks seminari palgaliste ametikohtade loomise ja ametipalgad;
6) valib seminari rektori kandidaadi ning esitleb teda EMK aastakonverentsile kinnitamiseks;
7) kinnitab ametisse struktuuriüksuste juhid; teeb omanikule ettepanekuid seminari põhikirja muudatusteks ja täiendusteks.
§29. Eestseisuse koosolekuid peetakse vähemalt kord aastas.
1) Eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega: ÜMK Põhja-Euroopa ja Baltimaade Keskkonverentsi piiskop, EMK superintendent, EMK vene töö esindaja, Seminari rektor, õppejõudude esindaja, organisatsiooni “World Evangelism, World Methodist Council’i” esindaja ning teised omaniku poolt eestseisusesse valitud isikud.
2) Eestseisuse kutsub kokku ja selle koosolekuid juhatab Eesti
Metodisti Kiriku piiskop, kelle puudumisel aga tema poolt volitatud
eestseisue liige. Eestseisuse tööliikmed on haldusdirektor ja
dekaan. Eestseisusesse valitakse liikmed kolmeks aastaks, liikmeid
võib tagasi valida. Eestseisuse liikmeks võib valida Metodisti
Maailmanõukogu liikmeskirikute liikmeid.
§30. 1) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koos on üle poole tema hääleõiguslikest liikmetest, sealhulgas juhataja.
2) Eestseisus võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid lihthäälteenamuse põhjal. Võrdse vastu- ja poolthäälte arvu korral otsustab juhataja hääl.
3) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
4) Eestseisuse otsused on seminari kõigile töötajatele ja üliõpilastele kohustuslikud Need avaldatakse eestseisuse poolt kehtestatud korras.
Seminari rektor
§31. 1) Rektori valib eestseisus kolmeks aastaks teadusliku kraadiga isikute hulgast. Valimise korra kehtestab eestseisus. Rektori tegevusele annab hinnangu EMK kirikuvalitsus ja eestseisus.
2) Rektor kinnitatakse ametisse ja vabastatakse ametist eestseisuse ettepanekul EMK aastakonverentsi otsusega.
3) Rektori tagasiastumise või surma korral täidab tema ülesandeid kuni uue rektori valimiseni teoloogiateaduskonna dekaan.
§32. Rektor:
1) juhib seminari kõrgeima ametiisikuna seminari tegevust, delegeerides teatud volitusi dekaanile ning haldusdirektorile,
järgides EMK ja eestseisuse korraldusi;
2) esindab seminari ja tegutseb seminari nimel erivolitusteta;
sõlmib lepinguid ja avab koos haldusdirektoriga seminari
pangaarveid; kannab vastutust seminari üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest;
4) kinnitab seminari struktuuriüksuste eelarved ja koosseisud;
5) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi;
esitab EMK-le kinnitamiseks tööle võetavad ja vabastatavad seminari töötajad;
7) vajaduse korral nimetab kooskõlas omanikuga oma ajutise kohusetäitja.
§33. Rektor annab välja oma pädevuse piires käskkirju ja teeb korraldusi.
§34. Rektor esitab eestseisusele kord kolme kuu jooksul ülevaate Seminari õppetegevusest, majanduslikust seisundist ning teatab viivituseta Seminari seisundi olulisest halvenemisest. Rektor informeerib omanikku seminari jooksvast tööst vastavalt EMK ettekirjutusele.
Rektori nõukogu
§35. 1) Rektori nõukogu on eestseisuse täitevorgan.
2) Rektori nõukogusse kuuluvad rektor, teoloogiateaduskonna dekaan ja haldusdirektor.
3) Rektori ettepanekul võtab rektori nõukogu tööst osa seminari sekretär.
§36. Rektori nõukogu:
1) koostab seminari eelarve ja esitab selle kinnitamiseks eestseisusele;
2) määrab stipendiumite ning abirahade maksmise korra ja tingimused;
3) nimetab ametisse seminari sekretäri;
4) kinnitab struktuuriüksuste aruanded;
5) moodustab seminari allüksusi, vaatab läbi nende põhikirjad ja esitab need eestseisusele;
6) lahendab kiireloomulisi jooksvaid küsimusi;
7) vaatab läbi ning lahendab kaebused seminari sekretäri, struktuuriüksuste ja nende juhtide tegevuse kohta;
8) täidab käesoleva põhikirja ja seminari eestseisuse otsustega antud muid volitusi;
9) otsustab kõikide küsimuste üle, mis ei kuulu eestseisuse, ega seminari muude juhtorganite ainupädevusse.
§ 37. 1) Rektori nõukogu koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele mitte vähem kui üks kord kuus.
2) Rektori nõukogu koosolekuid kutsub kokku ja juhatab rektor.
3) Rektori nõukogu koosolek protokollitakse.
4) Rektori nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik selle liikmed.
5) Rektori nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega; rektoril on otsuste suhtes veto õigus.
VII. STRUKTUURIÜKSUSED JA NENDE JUHTIMINE
§38. Seminari struktuuriüksused on teoloogiateaduskond ja haldusosakond.
Teoloogiateaduskond
§39. Teoloogiateaduskonna ülesanne on:
1) anda teoloogilist haridust;
2) algatada vajaliku teoloogilise õppekirjanduse väljaandmist.
§40. 1) Teoloogiateaduskonda juhib dekaan.
2) Teoloogiateaduskonna juhtorganiks on õppenõukogu.
Dekaan
§41. 1) Dekaani valib eestseisus rektori ettepanekul, kolmeks aastaks teaduslikku kraadi omavate isikute hulgast. Dekaani kandidaadi esitamise õigus on igal seminari õpetajal.
2) Dekaani kinnitab ametisse eestseisus.
§42. Dekaan:
1) juhib teaduskonna õppetööd vastavalt seminari kõrgemate organite otsustele;
2) annab oma tööst vähemalt kord aastas aru seminari eestseisusele ja rektori nõukogule vastavalt selle järelpärimistele.
§43. Vajaduse korral nimetab rektor dekaani ettepanekul ajutiselt ametisse dekaani asetäitja, kes tegutseb dekaani poolt etteantud volituste piirides.
Õppenõukogu
§44. 1) Õppenõukogusse kuuluvad hääleõigusega teaduskonna dekaan, õppesekretär ja seminaris õpetavad õppejõud.
2) Rektoril on õppenõukogu koosolekul hääleõigus.
§45. Õppenõukogu:
1) korraldab teaduskonna õppetegevust;
2) kinnitab õppekavad ja õppekorralduseeskirja;
3) teeb rektorile ettepaneku üliõpilaste immatrikuleeerimise ja eksmatrikuleerimise kohta;
4) arutab ja otsustab muude teaduskonna tegevusse puutuvate küsimuste üle, mis ei kuulu seminari eestseisuse ja rektori nõukogu pädevusse;
5) asutab allüksusi ja komiteesid teaduskonna eesmärkide saavutamiseks.
§46. 1) Õppenõukogu koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele.
2) Õppenõukogu koosolekuid kutsub kokku ja juhatab dekaan või dekaani poolt selleks volitatud õppenõukogu liige. Koosolekutest teatatakse eelnevalt rektorile.
3) Koosolek protokollitakse.
§47. 1) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koos on vähemalt viis liiget.
2) Otsused tehakse lihthäälteenamusega; võrdse häälte arvu korral otsustab juhataja hääl.
§48. Õppenõukogu otsused ning dekaani käskkirjad ja korraldused on teaduskonna kõigile töötajatele ja üliõpilastele kohustuslikud.
Haldusosakond
§49. Haldusosakonna ülesanne on:
1) Materiaal-tehnilise baasi kasutamine ja täiustamine vastavalt õppetöö vajadustele;
2) EMK poolt seminari valdusse antud vara haldamine.
§50. Haldusosakonda juhib haldusdirektor.
Haldusdirektor
§51. Haldusdirektor on kõrgharidusega isik, kelle valib ja kinnitab ametisse eestseisus.
§52. Haldusdirektor:
1) juhib ja koordineerib seminari finants- ja majandustegevust seminari iseseisva eelarve piires;
2) vastutab seminari valduses olevate varade haldamise eest;
3) sõlmib oma pädevuse piires lepinguid, annab välja volitusi ja volikirju avab pangaasutustes arveid ja kirjutab alla dokumentidele;
4) annab oma tööst vähemalt kord aastas aru seminari eestseisusele ja rektori nõukogule vastavalt selle järelpärimistele.
VIII. MAJANDUSTEGEVUS
§53. Oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on seminari käsutuses EMK poolt eraldatud kinnis- ja vallasvara. Seminari kohustuste täitmise ja võlgade eest vastutab EMK.
§54. Oma rahalisi vahendeid saab seminar õppemaksudest, eri- ja sihtfondidest, juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest ning muudest laekumistest.
§55. Seminari vara kasutamist reguleerib haldusdirektor kooskõlas rektori nõukoguga.
§56. Seminari majandustegevust, raamatupidamist, kassat ja varasid revideerib EMK revisjonikomisjon.
IX. SEMINARI REORGANISEERIMISE JA SULGEMISE ALUSED NING KORD
§57. Seminar reorganiseeritakse või suletakse EMK otsuse alusel.
§58. Seminari reorganiseerimise korral nimetab EMK, kellele lähevad seminari õigused ja kohustused.
§59. Seminari sulgemise korral läheb seminari vara üle EMK-le. Tegevuse lõpetamisest teatatakse üliõpilastele, töötajatele ja Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud ette.
§60. EMK on kohustatud algatama õigusaktides sätestatud korras Seminari tegevuse lõpetamise, kui:
1) Seminaril puudub kuue kuu jooksul koolitusluba;
2) EMK ja eestseissus on võtnud vastu otsuse, et Seminari edasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks.
