EMK Teoloogilise Seminari arengukava aastateks 2010-2013.
1. SISSEJUHATUS
Teoloogiline Seminar on võtnud vastu arengukava järgmiseks kolmeks aastaks. Oleme ühiselt selle koostamiseks tööd teinud ja jõudnud kokkulepetele seminari arengu ühistes eesmärkides ja suundades. Ütleme selles dokumendis, et Teoloogiline Seminar seab oma eesmärgiks haritlaskonna ettevalmistamise teoloogia vallas, seminari ja kiriku vahelise praktilise koostöö tugevdamise, õppe kvaliteedi tagamise ning kiriku ja kogukonna teenimise põhimõtete ellurakendamise.
Arengukava on seminari jaoks oluline dokument, sest selles on sõnastatud suunad, kuhu liikuda, ja põhimõtted, mida oma arengus silmas pidada. Seminar ei eksisteeri kirikust eraldi seisva institutsioonina, ja see, milline on seminar kümne või kahekümne aasta pärast, pole vaid seminari siseasi. Teoloogilise Seminari arengukava aastateks 2010–2013 seab Teoloogilise Seminari missiooniks varustada kristlasi tasakaalustatud teoloogilise haridusega, aitamaks neil efektiivselt rakendada oma andeid ja teadmisi koguduse töös, ning leida adekvaatseid lahendusi tänapäeva kiriku vajadustele. Seega sisaldab seminari arengukava endas arenguviiteid ka kogu kirikule, sest seminaril on selge roll Metodisti kiriku ja ühiskonna elu kujundamisel laiemalt. Kõige eeltoodu ellurakendamiseks peab seminar olema aktiivne, tänapäevane ja paindlikult toimiv organisatsioon.
Elame ajal, mil koostöö – nii kirikusisene kui ka kirikute vaheline – on möödapääsmatu. Seminari üheks tugevuseks on praktiline oikumeenilisus, kus kõrvuti õpivad ja õpetavad erinevate kirikute esindajad. Aga ka erinevate kõrgkoolide koostööle rajatud tulevik on meie jaoks ainuvõimalik arengutee. Teoloogiliste kõrgkoolide ühisosa leidmisesse ning koostöösse Eestis tahame suhtuda loovalt ja eelarvamustevabalt. Arendame jätkuvalt sidemeid teoloogiliste seminaridega Euroopas ja USA-s. Tulemuslikku koostööd soovime teha ka teiste Eesti ja Euroopa kõrgkoolidega.
Kehtima hakanud arengukava on uudne, sest selle juurde hakkavad kuuluma detailsed rakenduskavad, mida täiendatakse ja ajakohastatakse igal aastal. Seega pole see dokument midagi lõplikku, vaid seminari suundumusi ja arenguid näitav. Täpsed rakenduskavad aga määravad kindlaks igapäevased tegemised.
Soovin, et meie Teoloogiline Seminar võiks kujuneda üha enam Eesti Metodisti Kiriku arengut toetavaks ja mõjutavaks usaldusväärseks partneriks. Soovin, et Teoloogilisel Seminaril oleks jätkuvalt loovat ja avatud koostöövalmidust Eestimaa erinevate kirikutega. Soovin, et Teoloogilisel Seminaril oleks oma nägu ja kindel roll teiste teoloogiliste kõrgkoolide peres. Loodan, et koos ühiste eesmärkide poole püüdlemine aitab meil Jumala abiga arengukavas seatud sihtideni jõuda.
Meeli Tankler
Rektor
2. ÜLDANDMED
2.1. Seminari asukoht, kontaktandmed ja rekvisiidid
Seminar asub Eesti Metodisti Kirikule kuuluvas hoones, aadressil Narva mnt. 51, 10152 Tallinn.
Muud kontaktandmed ja rekvisiidid:
telefon: 66 88 467, e-posti aadress:
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
Reg. nr: 80196661.
Tegevuslitsents: 351-KHM
2.2. Seminari lühiajalugu
Eestis Metodisti Kiriku ajaloos on 1994. aasta väga eriline. Realiseerus ammune unistus - asutati kõrgkool, mille esmaülesandeks on valmistada ette oma kirikule pastoreid ning töötegijaid erinevate kogudusetöö valdkondade tarvis.
Mõneti sai meie koolile eeskujuks Asbury Teoloogiline Seminar Ameerikas. Seminari loomiseks saatis Ühinenud Metodisti Kirik Ameerikast appi Wes Griffini koos abikaasa Joyga. Üllatavalt kiiresti kohanesid Griffinid Eesti oludega ning nende panus seminari rajamisel on märkimisväärne. 1994. aasta kevadel oli Asbury Teoloogilise Seminari magistrikraadiga lõpetanud Andrus Norak, senine Tartu Metodisti koguduse pastor. Temast sai koolile esimene rektor. Aastatel 2007-2009 täitis EMK Teoloogilise Seminari rektori kohuseid dekaan Lii Lilleoja. Alates 2009. aastast on seminari rektoriks Meeli Tankler.
1994. aasta suvekuudel said nii kooli põhikiri kui õppeplaanid kokku seatud ning õppejõud ja muu personal ametisse võetud. Kõrghariduse omandamise nominaalseks õppeajaks sai planeeritud neli aastat, kuid juba algusest pakuti võimalus piirduda ka aastase praktilise teoloogia põhikursusega. Juba augustis 1994 toimus avaseminar meie kiriku laagrikeskuses Aa-rannas. Sügisel algas regulaarne õppetöö Apteegi tänaval kirikukeskuse kitsukestes ruumides. Tõenäoliselt andis õppejõududele ja küllap üliõpilastelegi jõudu ebamugavustest üle vaadata lootus, et ühel päeval saame täpselt seminari vajaduste järgi ehitatud kaunisse ja avarasse hoonesse Kadriorus.
Esimene lend oli ja jääb ka tõenäoliselt seminari ajaloos eriliseks. Õppima olid tulnud mitmed mehed ja naised, kes juba rasketel aastakümnetel olid metodisti kirikus ustavalt tööd teinud. Vaatamata vanuselistele erinevustele said neist kõigist üllatavalt innukad tudengid, kes paistsid silma eriliselt sügavate huvide ja laia silmaringi poolest. Õppimist ei suutnud takistada seegi, et mõni neist mitut kogudust teenis ning kodus lapsed kasvamas olid. Õppejõududelgi, kes kohati vanematest üliõpilastest ligi poole nooremad olid, õnnestus sellelt kursuselt palju juurde õppida.
1998. aasta kevadel sai EMK Teoloogilisest Seminarist riiklikult akrediteeritud rakenduslik erakõrgkool. Oleme Eestis üheks viiest teoloogilist haridust pakkuvast kõrgkoolist. 2000. aastal alustas tegevust kaugõppeosakond, mis on järjest suuremat populaarsust võitmas, eriti üliõpilaste jaoks väljastpoolt Eestit. Aastast 2006 pakub seminar võimalust õppida ka töö kõrvalt, moodulõppes kolmel päeval kuus. Metodistide kõrval on aasta-aastalt järjest rohkem õppimas ka luterlasi, baptiste, nelipühilasi ja teiste kirikute liikmeid.
Meie kooli eripäraks on see, et peaaegu kolmandikule üliõpilastest on õppekeeleks vene keel. Nende hulgas on venelasi, lätlasi, ukrainlasi ning valgevenelasi. Võimalust õppida inglise keeles on kasutanud õliõpilased Lätist, Leedust, Soomest ja Brasiiliast. Loengud tõlgitakse seega sünkroonselt nii vene kui inglise keelde. Kõigile soovijatele õpetakse ka riigikeelt, mille praktiseerimiseks on koolis palju võimalusi. Igal semestril õpetab ka paar külalisõppejõudu erinevatest vaimulikest kõrgkoolidest kogu maailmast. Õpetamisvõimalus on põhiõppejõudude kõrval ka külalisõppejõududel Eestimaa teistest kõrgkoolidest, sellega loodame tagada õpetamise kõrge akadeemilise taseme. Lisaks teoloogilistele ainetele ja piibliõppele on seminaris võimalik õppida mitmeid keeli ning väga erinevaid valikaineid - alates religiooni-psühholoogiast ning lõpetades hümnoloogiaga.
Käesolevaks ajaks on seminari lõpetanud 132 üliõpilast (12 lendu). Vilistlased töötavad pastorite, noortejuhtide, religiooniõpetajate, kaitsejõudude- ja vanglakaplanitena ning mitmetel teistel ametikohtadel. Seminari vilistlastest on meie õppejõududeks Anne Saluraid, Tatjana Semjonova ja Taavi Hollman.
Milles peitub EMK Teoloogilise Seminari omanäolisus? Arvame, et piibliõppe suures osakaalus ning teoreetilise õppe sidususes praktikaga. Ja nagu juba nimetatud, annab koolile oma näo ka eri rahvusest ning erinevatest kirikutest üliõpilaste koos õpetamine. EMK Teoloogiline Seminar on kogu oma ajaloo vältel kogenud Jumala imelist õnnistust.
3. HETKEOLUKORD
3.1. Seminari üliõpilaskond
Hetkel õpib EMK Teoloogilises Seminaris 120 üliõpilast. Neist päevases õppes on 15 üliõpilast, kaugõppes 42 üliõpilast ja moodulõppes 63 üliõpilast. Üliõpilased on pärit lisaks Eestile veel Lätist (3), Leedust (1), Ukrainast (2), Soomest (2) ja Moldovast (1). Konfessioonide järgi jagunevad üliõpilased järgmiselt: metodistid 49, vabakoguduste liikmed 29, nelipühilased 22, baptistid 10, luterlased 8, õigeusklikud 2.
3.2. Seminari juhtimine
3.2.1. Seminari juhivad eestseisus ja rektor.
3.2.2. Eestseisus on seminari kõrgeim kollegiaalne juhtimisorgan. Eestseisuse liikmed valib EMK Kirikuvalitsus ja esitab kinnitamiseks EMK aastakonverentsile. Eestseisuse koosolekuid peetakse vähemalt kord aastas.
3.2.3. Eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega: ÜMK Põhja-Euroopa ja Baltimaade Keskkonverentsi piiskop, EMK superintendent, EMK vene töö esindaja, Seminari rektor, õppejõudude esindaja, organisatsiooni “World Evangelism, World Methodist Council’i” esindaja ning teised omaniku poolt eestseisusesse valitud isikud. Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koos on üle poole tema hääleõiguslikest liikmetest, sealhulgas juhataja.
3.2.3. Eestseisus koostab ja esitab omanikule seminari pikaajalise arengukava; kinnitab igal aastal rektori nõukogu poolt koostatud seminari eelarve; kehtestab stipendiumide määrad; asutab seminari vahendite arvel eristipendiume; koostab ja esitab EMK-le kinnitamiseks seminari palgaliste ametikohtade loomise ja ametipalgad; valib seminari rektori kandidaadi ning esitleb teda EMK aastakonverentsile kinnitamiseks; kinnitab ametisse struktuuriüksuste juhid; teeb omanikule ettepanekuid seminari põhikirja muudatusteks ja täiendusteks.
3.2.4. Seminari rektori valib eestseisus kolmeks aastaks teadusliku kraadiga isikute hulgast. Rektor kinnitatakse ametisse ja vabastatakse ametist eestseisuse ettepanekul EMK aastakonverentsi otsusega.
3.2.5. Seminari rektor juhib seminari kõrgeima ametiisikuna seminari tegevust, delegeerides teatud volitusi dekaanile ning haldusdirektorile, järgides EMK ja eestseisuse korraldusi. Ta esindab seminari ja tegutseb seminari nimel erivolitusteta; sõlmib lepinguid ja avab koos haldusdirektoriga seminari pangaarveid; kannab vastutust seminari üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest; kinnitab seminari struktuuriüksuste eelarved ja koosseisud; immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi ja esitab EMK-le kinnitamiseks tööle võetavad ja vabastatavad seminari töötajad.
3.2.6. Rektori nõukogu on eestseisuse täitevorgan. Rektori nõukogusse kuuluvad rektor, teoloogiateaduskonna dekaan ja haldusdirektor.
3.2.7. Rektori nõukogu koostab seminari eelarve ja esitab selle kinnitamiseks eestseisusele; määrab stipendiumite ning abirahade maksmise korra ja tingimused; nimetab ametisse seminari sekretäri; kinnitab struktuuriüksuste aruanded; moodustab seminari allüksusi, vaatab läbi nende põhikirjad ja esitab need eestseisusele. Rektori nõukogu koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele mitte vähem kui üks kord kuus.
3.3. Pedagoogiline kaader
Seminaris töötab põhikohaga 5 õppejõudu ja vähemalt 0,2 koormusega 6 õppejõudu. Kasutatakse ka külalisõppejõude Eesti teistest kõrgkoolidest ja väljastpoolt Eestit. 63% õppejõududest omab teaduslikku kraadi, 4 õppejõudu jätkab õpinguid (3 magistriõppes ja 1 doktoriõppes). Õppejõud osalevad ka erialastel täienduskoolitustel.
3.4. Õppekorraldus
3.4.1. Õppetöö toimub seminaris kolmes õppevormis: päevaõppes, kaugõppes ning
õppesessioonidena (moodulõpe).
3.4.2. Õppetöö toimub kontaktõppes, iseseisva, praktilise tööna või e-õppes.
Õppetöö vormide osakaal määratakse ainekavas. Kontaktõpe toimub loengu, seminari või muus õppekavas märgitud vormis. Praktiline töö on õppeeesmärkide saavutamiseks korraldatav õppetöö praktikumi, harjutustunni või mõnes muus ainekavas määratud vormis. Praktika on töökeskkonnas juhendaja juhendamisel töökogemuse omandamise eesmärgil toimuv praktiline töö. Iseseisev töö on õppija iseseisev teadmiste omandamine ja probleemide käsitlemine õppejõu juhendamisel, see võib toimuda ka interaktiivses e-õppe vormis.
3.4.3. Õppeained jagunevad kohustuslikeks ja valikaineteks.
3.4.4. Õpiväljundeid hinnatakse eksamitel, arvestustel, kaitsmisel, kus saadud
hinded fikseeritakse hindamisprotokollis. Teadmiste kontrolli vormid on iga õppeaine jaoks määratud õppekavas ning ainekavas.
3.4.5. Varasemate õpingute ja erialase töökogemuse arvestamine (VÕTA) toimub individuaalse hindamise korras.
3.5. Finantseerimine
Seminari finantseerimise põhilisteks allikateks on üliõpilaste poolt makstav õppemaks, eraannetused, Eesti Metodisti Kiriku poolt tulevad toetussummad, sponsorsummad USA Ühinenud Metodisti Kirikust ja mujalt ning projektipõhised summad. Seminari eelarve koostab rektori nõukogu ja kinnitab eestseisus.
3.6. Toetavad struktuurid
Seminari raamatukogu paikneb 142 ruutmeetril ja sisaldab 15047 teavikut. Raamatukogu täiendab pidevalt oma fonde erialaste teavikutega, konsulteerides erialaõppejõududega. Kasutusel on elektrooniline raamatukogudue ja info- ja kataloogisüsteem Riks koos veebipõhise kataloogiga Riksweb. Seminari üliõpilaste kasutuses on arvutiklass 10 arvutiga, mida hooldab IT spetsialist. IT spetsialisti hoole all on ka õpetajate toas, raamatukogus ja administratsiooni kasutuses olevad arvutid, kokku 6. Samuti haldab IT spetsialist seminari kodulehekülge ja e-õppe süsteemi DIDASKO.
Kuna seminar toimib lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keeles (simultaantõlkega), on eriline rõhk tõlkekabiinide (2 õppeklassis, mõlemas 2 kabiini) ja tõlkeaparatuuri laitmatul funktsioneerimisel. Selle eest kannab hoolt helitehnik.
4. SEMINARI MISSIOON JA VISIOON
Teoloogilise Seminari missiooniks on toetada vaimulikku kujunemist ning pakkuda kiriku ja ühiskonna vajadustest lähtuvat rahvusvahelistele nõuetele vastavat rakenduslikku teoloogilist kõrgharidust ja täiendkoolitust.
Seminari visiooniks on valmistada ette kristlikke töötegijaid ja juhte kirikutele ning kristlikele organisatsioonidele.
5. SEMINARI STRATEEGILISED EESMÄRGID
5.1. Teoloogiline Seminar tagab kõigis õppevaldkondades rahvusvaheliselt tunnustatud taseme.
5.2. Teoloogiline Seminar on selge identiteediga õppeasutus, mille tegevuses lähtutakse seminari eetikakoodeksist.
5.3. Teoloogiline Seminar omab tugevaid koostöösuhteid Asbury Teoloogilise Seminari (USA), Tartu Ülikooli ja EELK Usuteaduse Instituudiga.
5.4. Teoloogiline Seminar omab tugevaid koostöösuhteid Eesti Metodisti Kirikuga, tutvustab oma tegevust kirikusiseselt, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutes ja ühiskonnas laiemalt.
5.5. Teoloogiline Seminar on tänapäevase infrastruktuuriga, paindlik ja hästi toimiv organisatsioon.
6. ARENDUSTEGEVUSED
6.1. Üliõpilased
6.1.1. Sisseastumisnõuete tõstmine.
6.1.2. Distsipliini normide määratlemine ja nende täitmise tagamine.
6.1.3. Õigeaegse lõpetamise tagamine.
6.2. Töötajad
6.2.1. Töötajate töökoormuse optimeerimine.
6.2.2. Põhikohaga õppejõudude kaadri komplekteerimine.
6.2.3. Õppenõukogu tööplaani koostamine ja tutvustamine.
6.2.4. Õppenõukogu tööprotsesside tõhustamine.
6.2.5. Õppejõudude distsipliininormide arendamine, nende täitmise tagamine.
6.2.6. Õppejõudude omavahelise koostöö tõhustamine.
6.2.7. Tõlke taseme tõstmine.
6.3. Seminari koostööpartnerid ja vilistlased
6.3.1. Koostöö arendamine vilistlastega.
6.3.2. Koostöö tõhustamine teiste kõrgkoolidega.
6.3.3. Koostöö arendamine teiste konfessioonidega.
6.4. Vaimulik kujunemine
6.4.1. Vaimuliku kujunemise valdkonna ja Seminari eetose arendamine.
6.4.2. Teoloogilise mõtteviisi viljelemine (nt teoloogilise kirjanduse kohustuslik lugemine ja arutlemine).
6.4.3. Kirikukoolile omase päevakorra loomine.
6.4.4. Palveosaduse võimaluste leidmine.
6.4.5. Jumalateenistusliku elu mitmekesistamine.
6.4.6. Seminari spiritualiteedi rikastamine oikumeeniliste suhete kaudu.
6.5. Õppetöö
6.5.1. Teoloogilise mõtteviisi tähtsustamine ja juurutamine.
6.5.2. Õpetamisel praktiliste väljundite leidmine.
6.5.3. Tagasiside andmise tõhustamine õpetamisel, eksamitööde hindamisel.
6.5.4. Aa-konverentsi korraldamine osana õppetööst.
6.5.5. Selguse leidmine õppevormides.
6.5.6. Kursuste kaupa õpetamine.
6.5.7. Ainete loogilises järjestuses õpetamine.
6.6. Teadus- ja arendustöö
6.6.1. Uurimistööde teemade fookusesse võtmine ja uurimissuuna valiku tõhustamine lähtuvalt seminarile ja kirikule olulistest suundadest.
6.6.2. Õppejõu õppevaldkonna arengu toetamine.
6.7. Juhtimine ja kommunikatsioon
6.7.1. Töötajatega arenguvestluste süsteemi loomine ja juurutamine.
6.7.2. Infovahetuse tõhustamine õppejõudude vahel.
6.7.3. Seminari õppekorralduse ja õppetöö info koondamine nii õppejõudude kui üliõpilaste jaoks.
6.8. Koostöö Eesti Metodisti Kirikuga
1. Seminari potentsiaali ja rolli teadvustamine EMK koguduste elus (nii pastoritele, kui EMK juhtkonnale).
2. Koostöö tõhustamine EMK pastoritega eesmärgiga aidata üliõpilastel leida nende potentsiaal.
3. Aa-konverentsi korraldamine.
6.9. Õpi- ja töökeskkond
6.9.1. Olmeküsimuste korraldamise tõhustamine.
6.9.2. Vajalike IT-lahenduste tagamine.
6.9.3. Inventari korrasoleku tagamine.
6.9.4. Raamatukogu komplekteerimise parendamine.
6.9.5. Tudengite raamatukogu kasutamise oskuste tõhustamine.
6.10. Majandus- ja finantstegevus
6.10.1. EMK-poolse finantseerimise suurendamine.
6.10.2. Kogudustepoolse finantseerimise tagamine.
6.10.3. Seminaris õppivate tudengite konfessioonidelt toetuste saamine.
6.10.4. Üliõpilaste omafinantseerimise tagamine.
6.10.5. Välisfinantseerimise võimaluste suurendamine.
6.10.6. Majandustegevuse tõhustamine.
6.10.7. Täiendavate rahaallikate ja fondide leidmine.
6.10.8. Vilistlaste ja teiste eraisikute annetuste määra suurendamine.
